,Esimest korda avaldatud 18. jaanuaril 2018 minu eelmises blogis (liisapool.ee)
Käisin 2018. aasta novembris #Kogumispäeviku korraldatud Rahakooli üritusel rääkimas, kuidas minu kaks aastat kestnud investoriteekond kulgenud on ja mida ma selle käigus õppinud olen. Nimelt otsis korraldaja ühte “tavalist investorit”, kes räägiks, kuidas ta investeerib. Võtsin kutse rõõmuga vastu ja ise muhelesin, et panga silmis olen ma siis “tavainvestor” nii nagu IT-s räägitakse “tavakasutajast” ja teatris “tavavaatajast”.
Reaalsuses ei tunnista keegi, et ta oleks tavaline, enamasti soovitakse olla ikka üle keskmise eriline. Investorina pole mul vähimatki ambitsiooni eriline olla, sest püüan teadlikult turu keskmist tootlust, mistõttu tundsin, et kannan ühe täiesti tavalise alustava väikeinvestori rolli välja küll. Selleks vestlusringiks valmistudes koondasin pisut mõtteid, mille nüüd tagantjärele avaldan. Eks ikka lootuses, et salamisi tavalisi inimesi on Eestis veelgi, kes sellest innustust võiks leida.
Kehastusin novembris tavaliseks algaja väikeinvestoriks ja rääkisin Kogumispäeviku Rahakoolis oma kaheaastasest investeerimiskogemusest.
Varasem suhtumine rahasse
Olen kasvanud keskmises keskklassi perekonnas, kus pole kunagi olnud millestki puudust, kuid kokkuhoidlik eluviis on siiski olnud normaalne argipraktika, sest muudmoodi oleks neljalapselisel perel raske.
Olen kasvanud üles teadmisega, et raha on kõigest raha. Tähtsam on, et inimesed minu ümber oleksid terved ja õnnelikud ning kui on vaja, siis ei tohi selle nimel rahast kahju olla. Samuti olen kodusest kasvatusest saanud kaasa mõtteviisi, et asjad tuleb kohe välja osta, mitte võtta neid järelmaksuga püsikuludeks. Laen on midagi, mida tuleks vältida. See omakorda tähendab, et alati peab olema piisav rahaline puhver, et ootamatute kulutustega hakkama saada. Olen rohkem või vähem teadlikult seda põhimõtet alati järginud.
Kuna raha on alati olnud täpselt nii palju kui vaja, siis ei olnud see midagi, millele oleks vaja mõelda ja mida eraldiseisvalt eesmärgistada. Pigem vastupidi – tegin erialavalikuid lähtuvalt sellest, mis mind huvitas ja hingele pai tegi. Nii jõudsin sotsioloogia ja teatriteaduseni. Olen alati arvanud, et asjaliku inimesena on võimalik endale igas valdkonnas tööd leida. Seda usun siiani. Küsimus on lihtsalt selles, kas see töö teeb ka õnnelikuks.
Kohtumine reaalsusega
Ühel hetkel jõudis mulle kohale reaalsus: kui ma tahan olla suuteline maksma üüri/kodulaenu, tasuda ise oma telefoni-, elektri- ja küttearveid, osta toitu, käia paar korda aastas reisimas, omada meelerahufondi ning suuta tulevikus ka paar last üles kasvatada, siis tuleb selle nimel teadlikult tegutsema hakata, sest need minimalistlikud ambitsioonid ja reaalsed võimalused ei omanud kuigi palju kokkupuutepunkte. Üksnes hingele pai tegevast vabakutselise kultuuritöötaja elustiilist jäi pisut väheks, et enda soove realiseerida. Sain aru, et midagi tuleb kiiremas korras ette võtta. Sellest äratundmisest algaski minu investoriteekond.
Uutest mõttemustritest ja selgetest eesmärkidest kantuna otsustasin teha kannapöörde. Pool aastat hiljem alustasin tööd uues linnas, uues valdkonnas, uut tüüpi organisatsioonis, uues finantsreaalsuses. Uutes oludes olen endale seadnud selged igakuised säästmis- ja investeerimiseesmärgid, mille järgimine on juba sujuv harjumus. Nüüd, ligi poolteist aastat hiljem, saan üksnes kinnitada, et valisin vägagi õige suuna.
Rahateadlikkuse kasvatamine
Oktoobris 2016 rääkis mulle sõbranna, kuidas ta tegi oma esimese investeeringu ja pani 100€ Mintosesse – Läti ühisrahastusportaali – mille kaudu ta annab välja laene ja teenib selle pealt intressi. Ma polnud kunagi varem sellisest võimalusest kuulnud. Investeerimine oli tähendanud midagi, mida teevad rikkad inimesed, kellel oma rahaga midagi muud enam teha ei ole ning siis nad lõbustavad ennast aktsiaturgudel kaubeldes. Ometi tundus mõte sellest, et ööune ajal tiksub mu kontole raha juurde, ahvatlev.
Kuidas see käib? Mis asi see investeerimine üldse on? Mul oli samuti arvel 100€, mille ma võisin kohe panna lisa teenima. Kas päriselt on võimalik, et ma saan seda teha, olemata seejuures oma sotsiaalset elu ohverdav edukas ettevõtja või miljonäride tütar?
Asusin lisainformatsiooni otsima ja avastasin Investeerimisraadio. Kuulasin paari kuu jooksul ära peaaegu kõik nende selleks hetkeks tehtud saated. Ostsin Investeerimisraadio soovituse ajel Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpiku” ja lugesin läbi. Tundsin, kuidas mu taju muutus täielikult. Olin ka enne kokkuhoidlik, kuid nüüd avanes mulle uus perspektiiv. Säästmine saab olla teadlik, automaatne ja eesmärgistatud. Ja mis kõige parem – ma saan ise aktiivselt midagi teha, et enda olukorda parandada!
Umbes samal ajal tellisin ühe kampaania raames kuuks ajaks tasuta Äripäeva. Mõned kuud hiljem kordasid nad oma kampaaniat ja sain veel teise tasuta proovikuu. Veidi hiljem tegi Äripäeva müügitiim efektiivse müügikõne ja tellisin endale lehe juba terveks aastaks. Tellimusega tuli kaasa pilet Aleksander Elderi börsikauplemise konverentsile, mida külastades sain aru, et aktiivne kauplemine ei ole tõesti minu rida. Äripäeva lugemine avardas märkimisväärselt mu majandusalast silmaringi erinevate majandussektorite käekäigu osas.
Intensiivse Investeerimisraadio kuulamise tulemusel sai mulle täiesti selgeks, et edaspidi lähtun järgmistest printsiipidest:
Suurenda oma sissetulekut (ja vähenda kulusid)
Maksa endale esimesena ehk igal palgapäeval liigutan teatud summad investeerimise/säästukontode vahel laiali
Kogu kokku piisav meelerahufond
Tee selgeks investeerimise põhitõed
Loo õige mõttemuster
Lihtsalt hakka pihta!
Jaanuaris 2017 osalesin ühekordselt Investeerimisklubi üritusel, kus tegeleti tugeva investori baasi loomise ehk oma eesmärkide kaardistamisega. Sealt võtsin kaasa kaks vägagi kaalukat mõtet, mis mind siiani saadavad:
“Mõtle, keda sa kuulad. Kuula vaid neid, kes on ise olnud seal, kuhu sa soovid jõuda.”
“Sa oled viie inimese keskmine, kes sind kõige lähedasemalt ümbritsevad. Vali, kellega sa ennast ümbritsed.”
Liitusin päriselt Investeerimisklubiga pool aastat hiljem ja käisin terve hooaja jooksul peaaegu kõigil nende korraldatud investeerimisüritustel. See oli uskumatult arendav aasta, sest lisaks uutele faktiteadmistele sain ma endale mitmeid inspireerivaid tuttavaid, kelle silmad põlevad teotahtest ja kellega on võimalik rääkida investeerimisest, ettevõtlusest, enesearengust, ambitsioonidest. Paraku Investeerimisklubi alates sellest hooajast enam samas formaadis ei jätka, kuid olemas on endiselt aktiivne Facebooki grupp ja regulaarselt videosid avaldav Youtube´i kanal, millel tasub silma peal hoida.
Juba mainitud kanalite kõrval jälgin juba mitu aastat regulaarselt Kristi Saare, Tauri Alase, Märten Kressi ja Madis Müüri blogisid.
Strateegia alustalad
Ma pean ennast pikaajaliseks passiivseks investoriks. Minu eesmärk on oma säästude inflatsiooni eest kaitsmine ja kasvatamine, sooviga kindlustada endale turvaline pensionipõlv ja võimekus tulevikus oma lapsi majanduslikult toetada. Hetkel elan lähtuvalt arusaamast, et mul on vaja oma investeeringuid kasutada alles siis, kui ma tahaksin oma lapsele korteri sissemakseks raha anda. Kuna mul veel lapsi ei ole, on mu investeerimishorisont aastakümnete kaugusel ning seetõttu võtan turu kõikumisi väga rahulikult ja lasen liitintressi mõjul vaikselt hoogu üles võtta. Järjekindlus viib sihile!
Säästan igakuiselt raha, mille eest sobiva summa kogunemisel aktsiaid osta ja igakuiselt ostan Kasvukonto kaudu indeksfondide osakuid. Pisteliselt lisan raha ka Mintosesse.
Elan oma elu arvestusega, et kui kõik mu investeeringud peaksid mingil mõistetamatul põhjusel nulli kukkuma, siis ei muutuks minu otseses elukvaliteedis mitte midagi, sest igapäevaseks arvelduseks on kontol piisavalt vahendeid ning meelerahufond on investeeringutest eraldi. “Investeeri ainult seda raha, mida sul ei ole kahju kaotada”
Ostan aktsiaid läbi LHV ja kasutan eraisikuna investeerimiskonto süsteemi. Ettevõtte alt investeerimiseni on plaanis jõuda lähitulevikus. Mu portfell koosneb Balti aktsiatest, sest geograafilise läheduse tõttu tunnen, et suudan paremini aduda, mis turul toimub ning nende hoidmise eest ei rakendanud LHV hoidmistasu. Edit: Alates veebruarist 2020 on nii LHVs kui ka Swedbankis balti aktsitega kauplemine ilma teenustasudeta. Loe siit, milline on mõlema keskkonna kasutajakogemus.
Aktiivne investeeringute haldamine ei ole sugugi mu peamine huvi, mistõttu lähtun “Osta ja unusta” strateegiast, mida on oma raamatus “Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse” propageerinud Seppo Saario. Pikaajaliselt on olnud edukad need investorid, kes on surnud või kaotanud ligipääsu oma investeerimiskontole. Passiivsusest tulnevalt on jäänud ära impulsiivsed vale hetke müügiotsused ning liitintress on saanud rahulikult oma tööd teha. Lähtun samast mustrist – üksnes ostan juurde ja reinvesteerin kõik laekunud dividendid.
Plaanin suurendada enda ETFide osakaalu ja püüda seeläbi turu keskmist tootlust, sest mul puudub huvi üritada aktiivselt tegutsedes turgu ületada. Mu aktiivne fookus on siiski UX teemadel.
Portfelli kuuluvad varaklassid
Alustasin investeerimist ühisrahastusest, nii nagu ilmselt paljud väikeinvestorid. Novembris 2016 kandsin sõbrannast inspireerituna oma esimesed 100€ Mintose kontole. (Kui soovid samuti alustada, siis võid julgelt kasutada minu Mintose soovituskoodi 7RWWJS. Sõltuvalt sinu sissepandud summast teenime kasu mõlemad) Valisin esmalt käsitsi võrdlemisi huupi lühiajalisi laene. Konkreetsemate parameetritega automaatpakkuja seadistasin veidi hiljem.
Pärast ühisrahastuses käe proovimist hakkasid näpud sügelema ja lisasin portfelli oma esimesed üksikaktsiad. Aktsiaid olen aja jooksul juurde ostnud, ning nüüd on mul portfellis LHV, Šiauliu, Tallinna Kaubamaja, Tallinna Sadam ja Tallinna Vesi, Tallink.
Tallinna Vesi on mu senine suurim investeerimisämber, mida ma ostsingi kohe alguses, kui näpud hirmsasti sügelesid. Olin Roosaare raamatust (esimene trükk) nii innustatud ja võtsin tema kiidusõnu kuulda. Jätsin täielikult tähelepanu alt välja sel hetkel õhus rippunud Riigikohtu kaasuse, mille esimene otsus tuli nädal pärast minu aktsiaostu, mis viis mu positsiooni ligi 20% miinusesse, millest see senini taastunud pole.
Kolmanda instrumendina on mul portfellis LHV Kasvukonto kaudu kaks indeksfondi – Euroopa 600 suuremat ettevõtet koondav EXSA ja Aasia arenevate turgude indeks AASI.
Soovitustenurk investeerimisvõhikule
Olen mitmel korral sõprade-tuttavatega rääkinud investeerimisega alustamisest. On jäänud mulje, et peamiseks barjääriks alustamisel on hirm nagu vajaks see kõik meeletult eelteadmisi ning ka siis on oht kõigest ilma jääda. Riskid on alati, kuid neid tuleb maandada sellega, et esmalt on saavutatud kontroll oma finantsseisu üle ja kogutud kokku piisav meelerahufond. Mis puudutab aga teadmisi, siis neid on võimalik omandada vägagi lihtsalt, kui üksnes sisemist motivatsiooni leidub. Toon allpool välja mõned viited, millest alustada.
Hakka säästma:
SEB pangal on teenus Digikassa, mis ümardab kõik kaardimaksed täisarvuks ja ümardamisel tekkiva jäägi kannab eraldi kontole, kuhu sel moel väikeste summadena raha koguneb. Kogusin sel moel märkamatult pooleteise aastaga kokku enda autokooli õpinguteks vajaliku summa. Nüüd on olemas ka LHV mikroinvesteeringute võimalus, mis toimib samal printsiibil. Eraldi hoiuse asemel kogunevad sendid Kasvukontole ja investeeritakse automaatselt sinu valitud ETFidesse. Mõlemad on täiesti pingutusevaba viis säästa/investeerida.
Loe:
Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpik” + “Aktsiatega rikkaks saamise õpik” + “Kinnisvaraga rikkaks saamise õpik”
Kristi Saare “Kuidas alustada investeerimisega”
Seppo Saario “Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse”
Napoleon Hill “Mõtlemist muutes rikkaks”
Lõputult investeerimisblogisid, mis on koondatud rahajutud.ee lehele
Kuula:
Investeerimisraadio, Raharaadio, Äripäeva raadio, Investeerimisklubi podcast
Osale seminaridel:
LHV ja SEB korraldavad erinevaid tasuta investeerimisteemalisi seminare, mis avardavad silmaringi ja annavad laiema pildi makromajanduses toimuvast ja investeerimispõhimõtetest, mida võiks järgida. Swedbanki seminaride infot leiab Kogumispäeviku grupist.
Investeerimisklubi on korraldanud neljal korral Investeerimisfestivali. Eks ole näha, kas see traditsioon jääb püsima või mitte. Alustavale investorile on selline formaat igati hea viis mõttekaaslaste leidmiseks ja konsentreeritud kujul paljude erinevate teemade kohta teadmiste kogumiseks. Osalesin 2018. aasta festivalil ja jagan oma mõtteid festivali järelvideos:
Teadlik uudisvoo kureerimine Facebookis ja Instagramis:
Mõned näited alustuseks: Naisinvestorite klubi, Finantsvabaduse grupp, Kogumispäevik, Investeerimisklubi, Investeerimisinstituut, LHV Finantsportaal
Oma uudisvoo teadlik suunamine on ülimalt hästi toimiv nipp olenemata valdkonnast, millega kursis tahad olla. Head aega kassivideod ja tere tulemast eesmärke toetav sisu!
Tuleb alustada, et saada suurepäraseks, mitte olla suurepärane enne kui alustada!