Esimest korda avaldatud 24. mail 2018 minu eelmises blogis (liisapool.ee)
Rõõm, et UX/disaini teemadel on hakatud aina aktiivsemalt koosviibimisi, workshoppe ja seminare korraldama. Kogukonda, kellele neid korraldada, jagub. Äsja teist korda toimunud UX Tartu jaoks jääb SPARK Demo Labi saal selgelt väikseks, kui järgmisel aastal kuupäeva osas UX Rigaga enam ei konkureerita. Eelmisel kevadel jäin piletiostuga hiljaks ja kuulama ei mahtunud. Tegin sellest omad järeldused ja olin teisel katsel kiirem, mille tulemusel sõitsingi reedel Tartusse.
Pärast UX Tartu üritust inimestega rääkides jäi kõrva kaks omavahel teatavat ühisosa evivat mõtet: “Kui ma oleks märkmeid teinud, siis jääks räägitu täpsemalt meelde. Enam ei mäletagi, mis mulle täpselt meeldis” ja “On küll inspireeriv, kuid esmaspäeval tööle minnes on raske seda emotsiooni praktikasse üle kanda, sest argireaalsus on tugevam”. Esimese poolega mul endal muret ei ole, sest teen alati märkmeid, justnimelt selleks, et väärt mõtted ja kuulates tekkivad seosed sama kiirelt uuesti meelest ei lipsaks. Mõtete praktikas elluviimine on aga veidi keerulisem protsess. Jagan meeldetuletuseks ja kuuldud info silma all hoidmiseks mõningaid märkmeid ja mõtteid, mis ma UX Tartul märkmikusse kirja panin. Ikka selleks, et kogutud inspiratsioonitulv tegudesse kanduks!
Sergei Balabonin – “Creating user experience for an online advertising campaign”
Sergei rääkis ettekandes “Work in Estonia” kampaania case-studyst, mis on värbamiskampaania teistes Euroopa riikides töötavate IT-professionaalide Eestisse meelitamiseks. Kampaania loomisel lähtuti klassikalisest disainiprotsessist, mille erinevate sammude kohta Sergei näiteid tõi.
Loodud disaini ja sõnumeid testiti kampaania sihtrühma ehk arendajate peal, et lihvida tulemust selliseks, et see õigeid inimesi kõnetaks. “See professionals as human beings”
Ettekandes kõlas huvitavat statistikat, mis käis küll arendajate kohta, ent tunnetuslikult võiks arvata, et see kehtib ka teiste valdkondade kohta. Inimesed on avatud võimalustele, ent ei tee ise aktiivseid samme, et neid oma ellu meelitada.
1/3 arendajatest pole oma olemasoleva tööandjaga rahul
3/4 arendajatest soovib olla kursis uute võimalustega
13% arendajatest otsib ise aktiivselt uusi võimalusi
Vastuseks publikust tulnud küsimusele tuletas Sergei meelde tuttavat mõtet, et reklaami muudab edukaks see, kui see on teemakohane (relevant) ja naljakas (funny). Reklaam, mille teema vaatajat ei kõneta, kuid mis on sellele vaatamata väga naljakas, jääb sellele vaatamata meelde ja levib edasi. “Dare to take the risk to make funny things”
James Butler – “Why UX design has to evolve to stay relevant?”
Booking.com on kuulus selle poolest, et nad A/B testivad oma veebis kõiki disainilahendusi, et jõuda parima conversionini. Booking.com´i disainitiim on viimastel aastatel kiirelt kasvanud ja James on nüüd üks Booking.com´i 250st disainerist. Mõni aasta tagasi, kui ta seal UX disainerina alustas, oli ta umbes viiekümnes.
James rääkis enda kasvukõverast teekonnal alustavast disainerist kogenud UX disaineriks ning taipamisest, kui oluline on selle juures uurimise (researchi) etapp, et teha kindlaks, mida ja kellele üldse disainida. Restorani kodulehekülg, mis ei lähtu ei kliendist ega ka restoraniomanikust, ei ole ünnestunud restorani kodulehekülg.
Tänapäeval, kui kõik on muutumas tooteks, on muutumas ka disaineri ülesanded. Disaini definitsioon on avardunud ja ei tähenda Sketchi/Photoshopi abil ilusate piltide loomist ja pikslite liigutamist, vaid informatsiooni edastamsit kõige mõjusamal moel.
Chatbottide ajastul peavad UX disainerid järjest enam mõtlema märksõnadele nagu
conversation design (AI, chatbotid)
storytelling
content design
Viimase aja kuumim uus funktsionaalsus on lugude jagamine (stories), mida näeb nii Facebookis, Instagramis kui Snapchatis. Lõkke ääres lugude jutustamine (storytelling) on inimkonna iidne tava, mida tehakse nüüd lõkketule ja koopaseinte asemel oma sotsiaalmeedia kontode seinal ehk infovoos. Narratiivsus ei ole kuhugi kadunud ega kadumas, sest inimestele meeldivad lood. Hea disainer on hea jutustaja ning hea toode paneb kasutaja tundma ennast tegelasena kasutatava toote maailmas. #Gamification.
Tõeline väljakutse on mõelda, kuidas jutustada lugusid e-commerce lehekülgedel nagu seda on ka Booking.com ise. Kui seda Jamesilt küsisin, sain vastuseks, et see on ka neil alles suund, mille poole liikuda.
“Data can help you to make a good product great, but data can´t help you to make a bad product good”
Nipp edukaks tootearenduseks: Töövarjuta oma kliente. Mine vaata, mis on sinu toote kasutamise tegelik kontekst ning kuidas seda reaalsetes oludes päriselt kasutatakse. Värske pilguga uut keskkonda vaadates teed tõenäoliselt tähelepanekuid, mis aitavad oma toodet kliendi vajadustele vastavamaks kohandada.
Stefan Hiienurm – “How technology helps to achieve more emotional experiences?”
Ääremärkus: Esitlustehniliselt oli tegu ülimalt mõjuva ettekandega, milles olid viimseni lihvitud pausid ja intonatsiooninüansid. Metatasand: UXist rääkimise UXiga oli kõik paigas. Kliendile pakutavate emotsioonide olulisusest rääkimiseks on tõesti parim viis teha seda selliselt, et ettekanne ise loob positiivse emotsiooni ja hea kogemuse.
Stefan küsis kui palju me mõtleme igapäevaselt tundele, mida kasutajad kogevad, kui nad meie tooteid kasutavad? Toodete töökindlus on niivõrd iseenesest mõistetav eeldus, et üksnes töökindlusest enam ei piisa, et kasutajaid rõõmustada. Just wow-efekt on see, mis eristab teistest teenusepakkujatest, kes suudavad pakkuda sama kvaliteeti. Klient valib sel juhul teenusepakkuja, kelle lahenduse kasutamine pakub lisaks funktsioonile ka emotsiooni. Näiteks, mis eristab Frank äppi ja tavalisi CV-portaale?
Edukas näide sellest, kuidas äri rajab ennast kasutajate meeleoludele, on Spotify. Kuulaja ei pea enam teadma, mis artisti ja mis laulu ta kuulata soovib, vaid ta saab panna käima eelkoostatud playlisti, mis vastab tema hetkemeeleolule, olgu selleks siis “Stress Buster”, “Move on & Don´t Look Back”, “Creativity Boost” või “Wake Up and Smell the Coffee”. Viisin hiljuti läbi ühe vestlusringi 14-16aastaste noortega, kes rääkisid samuti, et nad ei kuula enam mitte niivõrd artiste ja tervikalbumeid, vaid siit-sealt üksikuid laule ja playliste. Peamiseks kuulamisplatvormiks oli just nimelt Spotify.
rrohkeMõttekoht: Kuidas liigub sinu toode funktsionaalsusest ja kasutatavusest kaugemale ja loob wow-efekti?
Stefani ettekandest jäi tugevamalt kõlama sama idee, mis kostis eelmisestki ettekandest: tehisintellekti arenguga hakkab tulevikus vähenema vajadus disaineri kui programme hästi valdava käsitöölise järele. Disaineritele jääb üks tööriist, mida arvutid asendada ei suuda – empaatia.
Loe rohkem UX Tartu 2018 ettekannete kohta minu teisest postitusest
#UXTartu